Diisli pihusti kütusepihusti 0445120160 Bosch Yc6m/Mk 9.8 mootorile

Diiselmootorite pihusti kütuse sissepritseprotsessi efektiivsuse analüüsi mudeli väljatöötamine(osa 6）

kus rT ja rb – vastavalt kütuse ja õhu tihedus mT ja mb – kütuse ja õhu dünaamiline viskoossus; σ –kütuse pindpinevus; cd - düüsi ava läbimõõt. Seetõttu on valem kujul (5):

Valitud meetodi alusel simuleeriti tarkvarapaketis LMS Imagine.Lab AMESim mudel joonisel 4 kujutatud diagrammiga. Joonis 4. Sauteri keskmise languse läbimõõdu arvutusplokk LMS Imagine.Lab AMESim-is.

Ka sissepritse käigus on oluline seada eesmärgiks väikeste kütusepiiskade moodustumine, tagades samaaegselt tilkade võime igas suunas sügavale tungida põlemiskambri suruõhukeskkonnas.

Tilkade tungimine suruõhukeskkonda sõltub kütusejoa levialast. Joa vähendatud ulatuse korral ei pruugi kütusepiisad tungida põlemiskambri kõige kaugematesse osadesse, toimub mittetäielik põlemine, kütuse erikulu suureneb, mootori võimsus väheneb.

Pihusti ulatuse düüsi suust saab määrata avaldisega (7):

dC - düüsi ava läbimõõt, m; JD – tegelik kütuse väljalaskekiirus m/s; t – pihusti liikumise aeg s; Meie – Weberi kriteerium; Mx - Machi kriteerium (vedeliku voolukiiruse ja helikiiruse suhe; rk - tiheduse kriteerium (õhu tiheduse ja kütuse tiheduse suhe). Seda pihustusvahemiku määramise meetodit modelleeriti ka tarkvaras LMS Imagine.Lab AMESim pakett, mille vooskeem on toodud joonisel 5