Injektorit juhib elektromagnetiline mähis ja elektromagnetilise mähise voolu lülitamist juhib ECU. ECU töötleb anduri poolt tagasi antud signaali ja saadab elektrilise signaali pihustisse. Elektriline signaal määrab aja, millal pihusti avaneb ja süstib bensiini. Seda ajavahemikku nimetatakse injektori "impulsi laiuseks". Kui pihusti solenoidmähis on pingestatud, tekib magnetväli. Magnetvälja toimel ületab kolb vedrujõu ja imetakse üles, viies klapi korpuse klapipesast eemale ja bensiin väljub düüsist rõhu all; kui solenoidmähis on pingest vabastatud, kaob magnetväli. , liigub kolb vedrujõu toimel allapoole ja klapi korpus surub vastu klapipesa, et tihendada düüsi ava ning bensiin ei pääse välja. Klapi korpus jaguneb selle struktuuri järgi kahte tüüpi: kuulventiil ja nõelventiil. Kütuse sissepritse täpsuse tagamiseks nõuavad kuulkraan või nõelklapp ja klapipesa kõrget töötlemistäpsust ning klapi korpuse tõste on väga väike, ainult umbes 0,1 mm. Tänu rõhuregulaatori funktsioonile on pihusti ees kõrgsurveõliring, selle taga sisselaskekollektoris madalrõhkkond. Rõhuvahe moodustab alarõhu, tagades kütuse pihustamise sisselaskeklapi lähedal asuvasse udusse.

Kuigi mitmepunktilises elektrooniliselt juhitavas kütuse sissepritsesüsteemis on iga silindri jaoks pihusti, määrab pihusti poolt sissepritsetava kütuse koguse impulsi laius, mis tähendab, et sissepritsitava kütuse kogus sõltub pihusti avanemisajast. Kuid erinevate kütuse sissepritsevormide puhul ei ole kõik ühesugused. On olemas üldised mitmepunktilised kütuse sissepritsesüsteemid (MPI) ja järjestikused kütuse sissepritsesüsteemid (SFI).