Väljastusventiili tööpõhimõtte analüüs

Isovolumeetriline ventiil: üldiselt on rõhu vähendamiseks mahalaadimisava.

Isobaarne ventiil: sellel on õli tagasivooluklapp, mis suudab pärast süstimist tõhusalt maha suruda sekundaarset süstimist ja kavitatsiooni.

(1) Tarneventiil ja klapipesa on täpselt sobitatud osad, mis on valmistatud kvaliteetsest legeerterasest. Juhtava, ülemine ja alumine otspind ning istme auk on täpselt töödeldud ja lihvitud ning neid ei saa pärast sobitamist vahetada.

(2) Väljastusklapi kooniline osa on ventiili aksiaalne tihenduskoonuse pind. Klapi kooniline osa libiseb juhtavasse suunamiseks. Saba on töödeldud soonega, et moodustada ristikujuline ristlõige, mis võimaldab kütusel läbi pääseda. Väljastusventiili keskel asuvat silindrilist pinda nimetatakse rõhu vähendamise tsooniks, mis moodustab selle ja tihenduskoonuse pinna vahele rõhualandusmahu.

(3) Klapipesa alumine otspind ja kolvihülsi ülemine otspind on täpselt töödeldud ja sobivad tihedalt. See pingutatakse kinnitusmutri abil kindlaksmääratud pingutusmomendiga. Kinnitusmutri ja klapipesa vahel on teatud paksusega vasest kõrgsurvetihend. Väljastusklapi kinnitusmutri ja korpuse ülemise otspinna vahel on ka madalrõhu tihend.

(4) Õli väljastusventiili survemutri sisemisse õõnsusse on paigaldatud soonega reduktor, et vähendada sisemise õõnsuse ruumi mahtu, soodustada kiiret pihustamist ja peatamist ning piirata väljastusventiili maksimaalset tõstejõudu.