Common Rail kütusepihusti juhtklapi koost F00VC01386 pihustite 0445110387 ja 0445110388 jaoks

Süütemootorite pihustite siirdeseisundite analüüs optiliste meetodite abil(7. OSA)

Mõlema pihusti puhul loetakse riistvaravastuse viivitust konstantseks ja see on pieso-pihusti puhul 0,012 ms ja solenoidpihusti puhul 0,016 ms. Kuna dioodi valgussignaal tekib pärast iga mõõtmise algust samal kaadril, siis võiks väita, et mõõtmised on stabiilsed ja korratavad. Joonisel 5 on mõlemat tüüpi pihustite jaoks lühike pingestamise aeg, nagu uurimismetoodikas juba mainitud. Pieso- ja solenoidpihusti puhul on see aeg vastavalt 0,2 ms ja 0,3 ms.

Pieso-injektori diagrammil esitati suundumus kiirendada süstimist kambris kõrgema rõhuga. Ainult Pinj = 60 MPa puhul on see tendents erinev, kuid seda võivad mõjutada juhuslikud asjaolud. Solenoidpihusti töötas korratavamalt ja vasturõhk ei muutnud viiteajas oluliselt. Sel juhul oli süstimise rõhk see tegur, mis süstimist kiirendas, nagu seda juba täheldati pieso-injektori puhul. Märkimist väärib tõsiasi, et Pinj üle 60 MPa solenoidpihusti tulemused erinevad enamikul juhtudel vaid ±1 kaadri võrra, nii et mõõtmistäpsuse osas tuleks neid käsitleda kui erinevusi. Pieso-injektor madalal sissepritserõhul saavutas väiksema viivituse kui elektroinjektor, kuid rõhu tõus pöörati tagasi. Tuleb märkida, et piesopihusti on vanema konstruktsiooniga: elektromagnetiline pihusti asendas piesopihusti tootja konstruktsioonides.

Süstimise viivituse tulemused keskmise ja pika süstimiskestuse korral on esitatud vastavalt joonistel 6 ja 7. Pieso-injektori tööd võib hinnata juhuslikumaks. Tulemuste võrdluse põhjal võib väita, et õhurõhk (vasturõhk) mõjutab viivitust kõige rohkem ja kütuse rõhu mõju on marginaalne. Väga sarnased tulemused saadi solenoidpihustite puhul, kuid antud juhul mõjutas sissepritse viivitust kõige rohkem kütuse rõhk ja õhurõhu mõju oli tühine.